Projektipäev Reachis

Sel nädalal toimus Reachis ettevõtlikkuse päev. Minu Suure-Jaani Kooli on käesolevast õppeaastast liitunud Ettevõtliku Kooli liikumisega ning taolise päeva toimumine tundus väga põnev jälgida. Põnev see päev tõepoolest oli, siinkohal on hea meel tõdeda, et ka meie koolis on palju sarnaseid asju tehtud.

Päev algas kõigi õpilaste kogunemisega kooli spordisaalis, kus kogu kool jagati 5-6-liikmelisteks meeskondadeks, kusjuures igas meekonnas olid lapsed eri vanuses, eri klassidest. Imetlesin, kuidas 15 minutiga olid kõik lapsed jagatud gruppidesse ja päeva sissejuhatus tehtud. Sellele on eelnenud põhjalik planeerimine – kõigile õpilastele oli jagatud rinda silt tema nime ja grupi numbriga. Aulas olid põrandal gruppide numbrid reas, seega kes kohale jõudsid, see suunati oma numbri juurde ja õpilased istusid maha ritta.

Direktor lausus  tervitussõnad:  mõelge, millist elukutset te tulevikumaailmas võiksite omada, olge uudishimulikud ja püüdke tänasest päevast palju õppida . Seejärel  hakkas väga organiseeritud lahkumine saalist. Kõigepealt tõusid paarkümmend uksele kõige lähemat last ja lahkusid, siis järgmised, järgmised, järgmised…  Asi kulges rahulikult ja 3-4 minutiga oli üle 600 õpilase saalist lahkunud oma klassi. Kogu kool töötas ühesuguse programmi järgi. Võrdleksin seda meie e-tundidega, see siin pakub välja täislahenduse koos materjalidega tervele koolile, ja on tasuline.

Kirjeldan lühidalt ülesandeid. Kõigepealt valib tiim endale nime, siis selgitatakse, kuidas tiimitöö käib, igaühel meeskonnast lastakse rääkida 1 minut, millisena tema arvates tiimitöö peaks toimuma. Suuremad toetavad väiksemaid, kõik on elevil. Lepitakse kokku, et kõik tiimid saavad tubliduse eest boonuspunkte.

Näidatakse lühikest filmiklippi tulevikumaast ja kosmosest ning arutatakse, mis ameteid võiks tulevikus vaja minna. Ja siis järgnevad toredad ülesanded, mis pakuvad pinget kõigile, olenemata vanusest. Piltidel on lukuaugud, kust paistavad eri ametimeeste tööriistad, rõivad jne. Tuleb arvata, mis amet lukuaugust paistab. Kõik saavad kirjutada, taas abistavad suuremad väiksemaid. Siis mängitakse ette helisid, taas on vaja arvata, millise ametiga need seotud. Järgneb rida tööriistu, mille puhul vaja arvata, millise ametiga need kaasas käivad. Ning lõpuks valitakse välja, millised 4 kõige olulisemat ametikohta on tulevikus vajalikud.

 

Niimoodi harjutatakse demokraatiat.

 

Siis tehakse vahekokkuvõtte, kus kõik liikmed saavad rääkida, mina nad tegid hästi ja mida saaksid teha paremini. (ma ei ole kunagi kuulnud, et keegi räägiks mille valesti või halvasti tegemisest).

Järgneb ülesanne, kus vaja lõigata, kleepida, värvida – taas jagatakse ülesanded ära ja kõik koos toimetavad. Igale töölehele tekib neli kõige vajalikumat ametit tulevikus.  Siis arutatakse, miks just need ametid, mille poolest need vajalikud on. Valitakse taas eestkõneleja, kes peab püüdma kogu grupi arvamuse kokku panna.

Järgneb jutt loomadest – millised on tulevikuloomad, milleks ja kuidas nad inimestele vajalikud on. Seejärel palutakse fantaasia tööle panna ja koos joonistatakse paberite peale tulevikuloomad, mis võivad olla superloomad ehk kombinatsioon mitmest loomast kokku. Taas arutelu, selgitused. Panen tähele, et kui keegi ütleb „ma arvan, et…“, siis parandatakse, paludes öelda „me arvame“, sest räägitakse ju grupi eest.

Pärast  15-minutilist õuepausi minnakse päevaga edasi. Palutakse välja pakkuda, millised hooned peaksid tulevikus kindlasti olemas olema. Siis valitakse koos 4 kõige vajalikumat hoonet. Ning siis lepitakse, kokku, kes grupist millist hoonet ehitama hakkab. Ning siis tuuakse materjalid välja ja hakatakse ehitama. Ja üllatus, üllatus – materjaliks on prügi! Pakendid, plasttopsid, nöörijupid, munarestid, kilekotid jnejnejne. Igasse klassi on ilmunud paar kilekotitäit prügi, mis kallatakse lauale ja kõik saavad materjali valida.

Siis järgneb lõunapaus, millest 30 minutit söömiseks ja 30 minutit õues mängimiseks. Ja siis läheb ehitamiseks. Paari tunni pärast on kogu koolimaja 4-hoonelisi tulevikulinnasid täis ehitatud.

Ja päeva lõpus kokkuvõte, kus kõik koos täidavad erinevaid hinnangulehti, arutavad, annavad tagasisidet ning enne kojuminekut saab igaüks diplomi tulevikumissioonil osalemise eest.

Panin tähele, et õpilased olid päev otsa samades ruumides, kuid iga poole tunni järel liikusid õpetajad uutesse ruumidesse. Kõik toimus väga sünkroonselt kogu majas ja kui astusin sisse erinevatesse klassidesse, siis oldi enam-vähem samal järjel igal pool.

Õpetajate roll oli juhendada, anda lastele võimalus, esitada väljakutsed, samuti jälgisid nad meeskondlikkust ja juhendasid, mida ja kuidas peab grupp tegema, et neid võiks meeskonnaks pidada.